HARILIK KOPSUSAMBLIK ehk LOBARIA PULMONARIA on suur, lehtja keha e. tallusega epif\u00fc\u00fctne samblik. Kasvab v\u00e4ga puhtas looduskohas. Ta koosneb kottseenest, mis on s\u00fcmbiootilises suhtes nii rohevetika kui ka ts\u00fcanobakteriga. Ts\u00fcanobakteri kogumikud paiknevad sageli talluse alumisel pinnal ja on silmatorkavamalt tumedamad kui talluse \u00fclej\u00e4\u00e4nud pind. Kopsusambliku talluse diameeter on enamasti 5\u201315 cm. \u00dcksiku h\u00f5lma laius j\u00e4\u00e4b vahemikku 1\u20133 cm ja pikkus kuni 7 cm. M\u00e4rjana on kopsusambliku tallus pealt s\u00e4ravroheline ja nahkjas, kuid kuivades muutub paberitaoliseks ja pruuniks. \u00dclapoolel on tallus roidelise ja lohkliku mustriga, millele vastab talluse valkja ja viltja pinnaga alapoole v\u00f5rkjas muster. Talluse kinnitamiseks on samblikul ritsiinid. Liigile iseloomulike kandilise kujuga talluse h\u00f5lmade servades ning roiete peal asuvad mittesugulise paljunemise vahendid \u2013 soreedid (v\u00e4ikesed terakeste kogumikud) ja isiidid (talluse v\u00e4ljakasved), kuid tallus v\u00f5ib vegetatiivselt paljuneda ka talluset\u00fckikeste abil. Suguline paljunemine toimub kotteoste ehk askospooride kaudu, mis tekivad eoskottides ehk askustes. Need paiknevad omakorda lihheniseerunud seene viljakehades \u2013 askoomides.<\/div>\n
Kopsusambliku viljakehad on kettakujulised ja oran\u017ei v\u00e4rvi, asudes talluseribide peal. Kopsusamblik eelistab kasvada lehtpuut\u00fcvedel, m\u00f5nikord harva ka okaspuudel. Sarnaselt mitmete teiste lehtsamblikega kinnitub tallus substraadile l\u00f5dvalt. Eestis on kopsusamblikku leitud sagedamini haava-, tamme-, jalaka- ja sarapuut\u00fcvedelt, okaspuudest aga kuuselt. Kasvukohtadest eelistab kopsusamblik laialehelisi metsi, kuuse-segametsi, lodumetsi, puisniitusid, vanu parke, kuid v\u00f5ib esineda ka rabastuvates metsades. Eelistab see kasvada j\u00e4medatel puudel, kuid kopsusamblikku v\u00f5ib leiduda ka noorematel puudel ja kividel. Eestis on seda registreeritud 17 puuliigilt. Eelk\u00f5ige eelistab ta puid, mille pH on \u00fcle 5, n\u00e4iteks harilikku saart ja harilikku tamme.<\/div>\n
Kopsusamblik on laia levikuga liik, esinedes nii Euroopas, Aasias, P\u00f5hja-Ameerikas kui ka Aafrikas, eelistades niiskeid elupaiku, eriti mere\u00e4\u00e4rseid alasid. P\u00f5hja-Ameerikas on harilik kopsusamblik teistest perekonna liikidest k\u00f5ige tavalisem. Harilik kopsusamblik on Eestis eba\u00fchtlaselt levinud, kasvades eelk\u00f5ige metsades, kuid ka poollooduslikes kooslustes, n\u00e4iteks puisniitudel ja vanades parkides. Kopsusambliku pind meenutab kopsu kude ja seet\u00f5ttu arvati vanal ajal, et ta on heaks abin\u00f5uks kopsuhaiguste vastu.<\/div>\n
T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse liiki rahvameditsiinis astma, uriinipidamatuse ja s\u00f6\u00f6giisu puuduse korral. India traditsioonilises meditsiinis kasutatakse liiki verejooksu ja ekseemi ning Kanadas verise k\u00f6ha raviks. Harilikku kopsusamblikku on kasutatud ka kui antiseptilist vahendit haavade puhastamiseks. Kopsusamblikuga saab l\u00f5nga oran\u017eiks v\u00e4rvida ning liiki on kasutatud ka naha parkimisel, parf\u00fc\u00fcmit\u00f6\u00f6stustes ja koostisosana \u00f5lle keetmisel<\/div>\n<\/div><\/div>