Külastades Ubari Loodustarkuse Keskuse üht matkarada (https://keskkonnaharidus.ee/.
HARILIK KOPSUSAMBLIK ehk LOBARIA PULMONARIA on suur, lehtja keha e. tallusega epifüütne samblik. Kasvab väga puhtas looduskohas. Ta koosneb kottseenest, mis on sümbiootilises suhtes nii rohevetika kui ka tsüanobakteriga. Tsüanobakteri kogumikud paiknevad sageli talluse alumisel pinnal ja on silmatorkavamalt tumedamad kui talluse ülejäänud pind. Kopsusambliku talluse diameeter on enamasti 5–15 cm. Üksiku hõlma laius jääb vahemikku 1–3 cm ja pikkus kuni 7 cm. Märjana on kopsusambliku tallus pealt säravroheline ja nahkjas, kuid kuivades muutub paberitaoliseks ja pruuniks. Ülapoolel on tallus roidelise ja lohkliku mustriga, millele vastab talluse valkja ja viltja pinnaga alapoole võrkjas muster. Talluse kinnitamiseks on samblikul ritsiinid. Liigile iseloomulike kandilise kujuga talluse hõlmade servades ning roiete peal asuvad mittesugulise paljunemise vahendid – soreedid (väikesed terakeste kogumikud) ja isiidid (talluse väljakasved), kuid tallus võib vegetatiivselt paljuneda ka tallusetükikeste abil. Suguline paljunemine toimub kotteoste ehk askospooride kaudu, mis tekivad eoskottides ehk askustes. Need paiknevad omakorda lihheniseerunud seene viljakehades – askoomides.
Kopsusambliku viljakehad on kettakujulised ja oranži värvi, asudes talluseribide peal. Kopsusamblik eelistab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel. Sarnaselt mitmete teiste lehtsamblikega kinnitub tallus substraadile lõdvalt. Eestis on kopsusamblikku leitud sagedamini haava-, tamme-, jalaka- ja sarapuutüvedelt, okaspuudest aga kuuselt. Kasvukohtadest eelistab kopsusamblik laialehelisi metsi, kuuse-segametsi, lodumetsi, puisniitusid, vanu parke, kuid võib esineda ka rabastuvates metsades. Eelistab see kasvada jämedatel puudel, kuid kopsusamblikku võib leiduda ka noorematel puudel ja kividel. Eestis on seda registreeritud 17 puuliigilt. Eelkõige eelistab ta puid, mille pH on üle 5, näiteks harilikku saart ja harilikku tamme.
Kopsusamblik on laia levikuga liik, esinedes nii Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas kui ka Aafrikas, eelistades niiskeid elupaiku, eriti mereäärseid alasid. Põhja-Ameerikas on harilik kopsusamblik teistest perekonna liikidest kõige tavalisem. Harilik kopsusamblik on Eestis ebaühtlaselt levinud, kasvades eelkõige metsades, kuid ka poollooduslikes kooslustes, näiteks puisniitudel ja vanades parkides. Kopsusambliku pind meenutab kopsu kude ja seetõttu arvati vanal ajal, et ta on heaks abinõuks kopsuhaiguste vastu.
Tänapäeval kasutatakse liiki rahvameditsiinis astma, uriinipidamatuse ja söögiisu puuduse korral. India traditsioonilises meditsiinis kasutatakse liiki verejooksu ja ekseemi ning Kanadas verise köha raviks. Harilikku kopsusamblikku on kasutatud ka kui antiseptilist vahendit haavade puhastamiseks. Kopsusamblikuga saab lõnga oranžiks värvida ning liiki on kasutatud ka naha parkimisel, parfüümitööstustes ja koostisosana õlle keetmisel
