Külastajaid lehel
Hetkel lehel: 1
Täna: 44
Sel nädalal: 44
Alates 01.05.2014: 108743

Pulmad

Tanutamisest, põlletamisest ja põlle lappimisest. Ehk Vallalise naise seisususest üleminek abielunaiseks.

Pulmapeo tähtsaks hetkeks oli vanas Eesti pulmas tanutamine. Paikkonniti pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, ehk talle naise peakatte pähe panemine. Kuni traditsioonilise abielunaise peakatte saamiseni kannab pruut tavalist neiupärga. Tavaliselt oli see toiming salajane, eriti pidulik ja pühalik toiming.

Tanutamise koht ja aeg ning tanutaja isik olid paikkonniti erinevad. Algselt peeti tanutamist peiukodus, kuid oli ka erandeid. Juures võisid viibida vaid kõige tähtsamad pulmategelased. Tanutamise ajal istuvad pruut ja peigmees kõrvuti laua ees. Laual olid enamasti leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Peigmees oli paremal ees ootamas, pruut siseneb ruumi viimsena. Tanutajaks oli enamasti Mõõgaema ehk (Mõõgaisa/Isamehe kaasa), kuid võib olla abielus vanem naine keda kunagi ka oma pulmas on tanutatud, kohati oli tanutajaks ka pruudi oma ema või peiu ema.

Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead. Esmalt lööb tanutaja pruudile tanuga vastu pead ja sõnub: „unusta uni, mäleta mälu, pea mees meeles!“, siis asetab tanutaja mõrsjale naise peakatte pähe. Seda korratakse kolm korda: esimesel ja teisel korral pannakse TANU viltu ja mõrsja raputab selle peast või viskab maha. Alles kolmandal korral jääb TANU lõplikult noorikule pähe. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas.

Pärast tanutamist tõsteti  noorpaar toolidega õhku, hõisati  ja lauldi…Nad elagu, nad elagu… Alles tanutamisega oli abielu vana Eesti kombe järgi sõlmitud. 19 sajandi lõpus hakkas tanutamist asendama pruudipärjamäng. Mirtides või loorberitest pruudipärg mängiti maha, selle uuest omanikust sai järgmine pruut. Pruudipärjaga on siin-seal maha mängitud ka peiu müts. Mõnikord andis peig ka kaasa mütsisaajale väikse rahakukru.

Enamasti järgnes tanutamisele põlletamine. Põlletamine polnud pulmarituaali tingimatu osa ega olnud ka üle maa levinud. See oli kombeks peamiselt Põhja-Eestis. Põll oli abielunaise kohustuslik riideese. Põlle etteseadjaks oli tavaliselt Pruudiveli (vahel ka peiuposs). Põlle saab Pruudiveli peigmehe käest (võib avalikult nõuda). Põlle ettesidumine toimus mitmete naljatuste saatel. Põlle sobitati ümber kaela, siis ümber jalgade, või taguotsa ja mujale:  ehk kord paneb ta põlle tagu otsa peale, siis lõua alla, siis rinde peale, kuni oma koha peale jõuab, kusjuures ta igakord küsib: „Kas siin on paras?“ On siis põll paraja koha peale juhtunud, siis seotakse nende sõnadega kinni: „Et seda kuuel kuul ja seitsmel nädalil lahti ei saa!“ Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Tanutatud ja põlletatud mõrsjast sai noorik (seda ta oli esimese lapse, vahel ka esimese poja sündimiseni). Põlletamisele järgnes tavaliselt kohe põlle lappimine.

Põlle lappimine. Siis kui põll lõpuks ette seatud, saab hakata seda “lappima”. Auke pidi paikama rahaga. Kui noorikule oli põll ette seotud, algas kohe hädaldamine (Peiupoisid tulid Pruudivelje tööd üle vaatama), koos avastati, et „peigmees on ostnud katkise põlle“ või et „põll on katki“, „põll tahab paikamist!“ Pulmalisi toodi nooriku juurde ja Peiupoiss näitas mõõgaotsaga või piitsaotsaga, kus on auk – augud tuli lappida rahaga. Vahel tõid Peiupoisid inimesi ise ükshaaval põlle juurde, eriti neid kes vastu puiklesid. Võib ka nii, et peiupoisid hoidsid kumbki ühest põlleservast ja talutasid pruuti mööda peolaua äärt. Seda toimingut saadeti lauluga või muusikaga. Kes raha pani, hüüdis: lapp peale! Saadud raha jäi mõrsjale.

Kogutud vanadest pulmatraditsioonidega seotud kirjandusest ja Eesti pulmatraditsioonide koolitustest.
Teie Pulmaisa Marko Pille

Tagasiside

23.08.2015 – Suured tänud Markole suurepärase pulmapeo eest 21.08.2015! Meie jäime väga rahule ja külalised kiitsid samuti ja siiani on vaid positiivne tagasiside! Kõik nõuanded ja abistamised enne pulmi ja pulma ajal, oli lihtsalt super, Soovitan soojalt ka teistele alati, meie silmis väga tubli ja tugev meestetahvas!! Kõike paremat ja kaunist , Reelika ja Kaupo

————————————————————————————————————————

13.07.2014 – Allar ja Ave Eskel Oleme väga Rahul ,et valisime Marko Pille oma Pulmaisaks ,mis toimus 11.07.2014. Samuti oli tagasiside külaliste poolt väga positiivne, mis rõõmustab meid väga ja Pruut tänab Markot mõistmise ja paindlikuse eest. Täname veelkord!

—————————————————————————————————-

17.04. 2014 – Oli au saada ka enda sünnipäevale õhtut juhtima Marko Pille – rahvas oli rahul ja no ausalt, mõned mängud ei lähe kunagi meelest !

Suur aitäh, Marko, kohtume kindlasti ! Jana

——————————————————————————————————-

22.07.2014 – Katrin ja Gardo Salumäe Aitäh väga ägeda pulmapeo eest!!!!

Jäime väga rahule ja ka külalised kiitsid taevani!

—————————————————————————————————

13.11.2013 – Meie siirad tänud õhtujuht Marko Pillele meeleoluka ja meeldejääva juubelipeo eest . (Olen küll tänamisega hilinenud kuid parem hilja kui mitte kunagi.)

Tea ja Hannes

Õnneküünal pulmas – kuidas või miks?

Pilt pärineb Võhma valgusevabriku lehelt

PULMAKÜÜNAL, eluküünal, õnneküünal, mälestuste küünal.

Pulmaküünal (noorpaari küünal) ja küünlad pulmas on kaks täiesti erinevat asja… Õnneküünal on eriline meene abiellujate jaoks.

Soovitan õnneküünla valimisel mõelda sellele, et see pulmahetk pole vaid pulmapäeval ega ka ainult järgime pulmaastapäev. Teie küünal peab süttima ja armastust edasi kandma ka aastakümneid hiljem.
Ärge valige enda küünalt kiirustades. Mõelge tulevikule, kasutage soovi tunda rõõmu ja armastust paljudel aastakümneid.

Olen näinud küünlaid mis põlevad pool pidu ja sellest on järel vaid pool. See on vaid viiv teie ühisest eluteest, mis ei kandu edasi tulevikku ning nii ei tohiks juhtuda.
Keskmine küünla eluiga peaks olema 180 tundi või enam. Soovitan küünal tellida usaldusväärsete tegijate käest ja küsida pisut selle elueakohta. 
Täna on usaldusväärseim Võhma küünlavabrik. Pulmaküünal, mis on enim neilt ostetud – Deco 10, põlemisaeg 180 tundi. Pakutakse ka küünlaid, mis põlevad umbes 4000 tundi. Küünla põlemisaega ei määra küünla suurus vaid vaid materjal.  Loomulikult on olemas ka usaldusväärsed erategijad.

Nimetagem siis seda küünalt, mida süüdatakse noorpaari ees, „Elu- või Õnneküünlaks“. Miks just õnneküünal?

Õnnelikke päevi, mis on koos peale abiellumist elatud on ikka rohkem, kui hetki mis on olnud täis tormi ja tuult. Nautige küünlaleegi õrnust ning selle valgust ja soojust.  Olles näinud väga palju õnneküünlaid tuttavate kodudes, peatub hetkeks pilk nendel ning imetlen pulmaisade tehtud tööd ja selle ilusa traditsiooni edasikandmist. Olen näinud küünla juppe, mis on hoolega hoitud, andnud soojust ja sära jõudes staatusesse „hõbepulm“. See on aastatega hoolega säilitatud armastuse kireleek. Seda on süüdatud pulma-aastapäeval, erilistel hetkedel ning ka siis, kui kodus on külm ja kõle tunne või et kaasa on läinud ajutiselt kuskile kaugele ära. Isegi siis, kui küünal on juba üle poole esialgsest pikkusest kaotanud, aitab ta hoida armastust ja kodusoojust sümbolina 
ning tundeid leegitsevaina edasi.

Õnneküünal pole kindlasti mõttetu tolmnev suveniir riiulil. Piret Õunapuu raamatust „Eesti pulm“ selgub, õnneküünal kujunes uue tavana pulmades välja 1970. aastatel, kuid küünlaid ja tuld oleme kasutanud aastasadu sümbolitena. Kõik uus on hästi unustatud vana, nii räägib ka vanasõna. Eestlastele on ikka meeldinud süüdata tuld, loitsida selle juures, mõtiskleda ja rääkida tulega ning lausuda sealjuures häid soove. 
Vanadel eestlastel oli oma taevavalitseja ja tulejumal Uku. Tuli kandis soojusega kõrgele taevasse soovid ja Uku teadis, kuna on õige aeg need täita. Nii usutakse tänase päevani, et noorpaari õnneküünla leek aitab kõik soovid ja unistused täita!

Erilise tähendusena sümboliseerib küünal abiellujate tugevat ja sooja ning siduvat armastust. See on nagu majakas, mis näitab koju teed, olgu ümberringi torm või päikesepaiste. Annab soojust ning sära endile ja tunnetele. On valguskiireks pimeduses ekslejale ning pakub turvatunnet. Lisaks sellele on küünlad ja tuli alati romantika üheks lahutamatuks osaks.
Seetõttu, uskuge, on sellel õnneküünlal ja traditsioonil imeline vägi, talletab endasse väga palju mälestusi ning aitab koos nendega õnnelikult elus edasi minna.

Süüdates õnneküünalt pulmapeol vaadake korraks üksteisele silmadesse ja talletage see sära ning armastust täis kaaslase pilk oma mällu. Vaadake korraks pulmakülaliste poole ja jätke meelde ka nende soojustandev naeratus.  Paljud on öelnud, et see küünla sära muutub aastatega ainult ilusamaks. Kollasesele küünlaleegile lisandub aastatega hõbedast tooni, kuldset varjundit ja mine tea, paljud näevad ka kindlasti selles kunagi teemandilist sätendust.
Minu käest on tihti küsitud, mis saab siis, kui küünal otsa saab? Vastus sellele on lihtne, kõik kestab edasi. Armastus ei kao kuhugi!

Õnneküünalt soovitan süüdata pulmas juba peo alguses, kui istutakse lauda sööma. Olen palunud küünla süüdata tavaliselt pruudi emal – ema anna elutuli nendele kahele õnnelikule noorele. Emad on elu andjad, naisena armastuse hoidjad ning kodusoojuse talletajad. Samuti alati kaelaks, mis pöörab mehe pead. On ka erandeid olnud, kus küünla süütavad ühe või kahe tikuga noorpaari vanemad. Vahest olen teinud seda ka ise (vanemate puudumisel vmt) ning läitnud kireleegi õnneküünlas.
Pulmapäev ei ole lihtsalt pidu, vaid päev, milles luuakse imelisi emotsioone ja neid mälestusi säilitatakse terveks eluks! Süüdates igal pulma-aastapäeval küünelt istuge hetkeks leegi valgusse ja meenutage möödunud aasta(tel) kooskäidud õnne- ja murepäevi, ka koos oma lastega. Küllap aitavad pulmapäeva helgete rõõmude meelespidamine paremini hakkama saada keerdkäikudega, mis ikka eluteel võivad ette tulla.

Ilusaid õnnepäevi soovides ning seda traditsiooni edasi kandes pulmaisad 
Marko Pille ja Raul Kivi

10 küsimust tegijale – intervjuu pulmaisa Marko Pillega

Tervitus – Oleme tagasi tutvustamaks Eesti häid ja väga häid tegijaid ning küsimustele vastas pulmaisa/DJ Marko Pille.

1. Kuidas sattusid pulmade juurde?

Aastal 2000 tulid ühed tuttavad noored minu juurde ja palusid viia läbi nende pulma, olin algselt vastu. Vaatamata sellele, et mul oli korralik peojuhtimise pagas tundsin, et pulmaisana on vara veel. Kaks korda ütlesin ära! Aga heaküll, kui on nii suur soov, teeme ära! Vaatasin erinevaid pulmavideoid ja viisin ennast asjaga kurssi. Kõik toimis ja nagu aru sain vägagi hästi. Meeldima hakkas, siin ma nüüd olen!

2. Kas on sul ka keegi eeskuju või kas sa õppisid oma tegevust/teenust seda kellegi käest.

Iidoleid on selle aja jooksul olnud ikka. Mäletan legendaarset meest keda kutsuti Võrumaal Haina Pets. Ainus mis täna selle härra puhul häiriks on alkohol. Kunagi oligi ju Peojuht-pulmaisa napsu ja naljamees. Täna ei saaks kuidagi nii. Samuti on andnud näpunäiteid Pulmaisa Andres Visnapuu.

3. Mis on sinu jaoks piisav honorar (ei, me ei taha teada summat, tahaksime teada arvamust, et mida see honorar peaks katma ja kuidas vaadata kas see on suur või väike)?

Lõbu pärast ei saa seda kindlasti teha. Pulm on üks lavastus, mille eest tuleb endale võtta suur vastutus. Investeering endasse on suur, kuid aregu ruumi on alati. Usun, et 17 aastat pulmakogemust, umbes 350 läbi viidud pulma räägivad enda eest. Koolitused nõuavad oma, muud kulud samuti. Tähtis, et saadakse aru Pulmaisa töö ei ole Peojuhi töö. Mul on heameel, et minu ümber on häid ja usaldusväärseid kolleege, kellega saab aegajalt arutada tehtud sündmustest ja teha järgmine kord veel paremini. Alati ei saa hinnata kõike eurodes, tähtis on rahulolu ja tulemus.

4. Kuidas sa võrdled ennast konkurentidega?

Olen arenev, loominguline ja lõbus. Mitte, et teised seda poleks. Kasutan oma töös, kindlasti omapäraseid, kaasaegseid tegevusi aga ei unusta ära vana kooli. Igal võimalusel toon paraleele ja võrdlusi vanade pulmatraditsioonidega. Umbes seitse aastat tagasi hakkasin käima Pulma folkloori koolitustel. Õppejõud Ingrid Rüütel ja Ene Lukka-Legikjan, nimed räägivad kindlasti enda eest. Enne seda nägin peo lõpus häid emotsioone, kindlasti aplausi. Kõik oligi ilus. Aga peale erinevaid koolitusi tundsin, et see mis oli varem, tundus nagu oleks viinud läbi naabrimehe juubelit. Pulmal puudus sisu, taust ja mõte. Ma ei oskanud põhjendada rahvale mingit tegevust või asjade kulgu. Kes ajalugu ei mäleta, ei saa ka tänapäeva või tuleviku pulmi korralikult läbi viia. Peojuht ei ole veel pulmaisa. Kuid hea on, kui oled mõlemat, siis ei lähe rooste.

5. Mis on Eesti pulmateenuste turu probleemid ja mis on seal ilusat?

Liiga palju uusi koolitamata tegijaid ja liigne müra. Meil on väga häid ja arenemisvõimelisi uusi tegijaid, kellega läheks esimesel võimalusel tegevusse. Paljud vanad tegijaid ei jõua ja ei taha võistelda nooremate, mõningate endast heal arvamusel olevate tegijatega. Koolitusi võiks olla rohkem ja et noori tegijaid võiks kaasata sinna. Vahel tuleb muidugi võtta aeg maha ja vaadata mida teised teevad. Samas hea on see, et on tekkinud palju erinevaid tegijaid ja teenusepakkujaid.

6. Miks sa arvad, et sa oled head tegija?

Olen alati pidanud ennast keskpäraseks ja normaalseks tegijaks. Tähtis, et liigud piisavalt ringi erinevas vanuses ja lõbusate inimestega. Vaadata tuleb kindlasti kaugemale, kui oma nina ette!

7. Mida sa tahaksid parandada enda tegevuse juures?
Keegi pole täiuslik aga ma töötan pidevalt selle nimel, et sinna jõuda.

8. Mis on sinu jaoks kallis ja mis odav pulmateenuste turul?
Pulm ongi kallis, ükskord elus tomuv sündmus. Sellele kõigele tuleb aga alati läheneda loominguliselt. Samas tuleb meeles pidada, et kallis pole alati hea, odav samuti! Leia kuldne kesktee.

9. Mida arvad Pulmad.ee-st – lihtsalt aus arvamus, mida ma tõesti ei kavatse redigeerida?

Pulmad.ee on Eesti pulmaturu üks tähtis osa, infoküllane, mitte tormav ja aus. Ma ei oskaks ilma selleta ise eksisteerida sellisena nagu ma olen. Soovitan kõigile tegijatele ja paaridele olla väike osa Pulmad.ee-st.

10. Kuidas (või kuhu) peaks Eesti pulmaturg arenema?

Paremaks annab seda alati teha! See maailm on arenenud sellest hetkest, kui ma siia sisenesin meeletult! See on lõputu aga kindlates raamides. Arutleme, hoiame kokku nii tegijad, kui paarid.

11. Sinu kolm kuni viis soovitust noorpaarile?

Tähtis, et visioon on olemas! Algselt on 200% vaja läbi mõelda, millised on soovid ja ootused. Kuulake kõiki, kes teid nõustavad aga tegutsega kahe südame ja oma ühiste soovidega. Kasutage paberit ja pliiatsit, see ei saa kunagi otsa! Noppige välja parimad pärlid ja tegutsege. Mõelge kindlasti mitte ainult pulmapäevale vaid ka eelnevale ja järgnevale päevale! Armastus võib suusõnaliselt avaldada, see on ka lõpuks kirjalikult kinnitage. See ongi teie ühine unelmate pulmapäev.

Vastas pulmaisa Marko Pille ja redigeeris Virgo Jaani.

Allikas: pulmad.ee

Pulmapäeval istutatud puu toob abielupaarile tulevikus õnne!

Ilusat traditsiooni istutada pulmapäeval puu on kasutatud üle maailma sajandeid, seda traditsiooni järgitakse tänaseni. Puu sümboliseerib igavikku ja noorpaarid panevad selle mulda mõttega, et nende pereelu oleks pikk ja kestev. Igal puul on oma elu, igale puule on antud võimalus tulevikus oma istutajat tänada. Tüvi, viljad, juured jne.
Soovitan lugeda raamatut „PUUD ON TARKUSE ANDJAD“ https://www.apollo.ee/kampaania/puud-on-tarkusekandjad.html .

Puu on algselt nagu väike laps, keda tuleb hooldada ja kaitsta, et tulevikus nautida tema poolt pakutavaid ande. Raamat annab ülevaate paljudest Eestis kasvavatest ja veel rohkematest välismaistest puudest, seejuures kõikidel mandritel leiduvatest. Kirjeldatakse iga puud, räägitakse tema kasutamisest, kuidas ta on seotud kultuuriga, müütidega, mida ta sümboliseerib. Paljud puud on olnud ja on kasutusel loodusravis. Puid kasutatakse ehitustel, neist tehakse rõivaid ja vilju süüakse. Oled võib-olla kuulnud lugu poiss ja puu… jällegi üks mõtlema panev lugu.
Aga samas ei pruugi sa üldse puude tähendusi nii võtta kui kirjutatakse- võib-olla on teil lemmikpuu või puu, mis teile kuidagi armas.

Maailmast:
Tsehhis on üks kindel pulmatraditsioon – puu istutamine pruudi kodu lähedale. Enne seda kaunistatakse puu erinevate värviliste lintide ja munadega.
Norras istutatakse näiteks pulmapäeval noorpaari maja ette kaks kuuske, mis sümboliseerivad paarisuhet.
Šveitslased panevad mulda männid, mis peavad noortele tooma edu ja rikkust. Bermuda saarte elanikud kaunistavad pulmakoogi puukesega, mis hiljem istutatakse noorpaari maja ette – abielu kestab nõnda kaua, kui see puu kasvab.

Seda ilusat vana traditsiooni, istutada pulmapäeval puu, on järgitud ja järgitakse ka Eestis. Carl Robert Jakobson ja tema noor naine istutasid pulmapäeval oma maja kõrvale kaks pärna. Mõne aja pärast kasvasid need kokku. Võib-olla sellest hakkasidki Eesti noored abielupaarid hiljem pulmapäeval puid istutama.

Vastavalt iidsele uskumusele peab noorpaar neid mulda panema kaks. Tsiteerides klassikuid: Tammed seisavad tormis kõrvuti kuni lõpuni, toetades üksteist. Naine ja mees suudavad samuti käsikäes minna läbi tormi ja äikese. Hiljem istutasid sellele kohale, kus sirgusid Carl Robert Jakobsoni ja tema naise istutatud pärnad, puid ka teised noorpaarid ning praeguseks on seal tihe park.

1970 -1980 istutati puid pulmade või mõne tähtsa sündmuse puhul kodust kaugemale kindlatesse lubatud kohtadesse. Nendest on saanud alguse paljud ilusad pargid. Puu istutamise traditsioon on au sees igas maakonnas, näiteks paljud nimelised puud istutati Rakvere tammikus.

Ise olen olnud koos nii mõnegi paariga, kes on istutanud puid näiteks Saka mõisas, Mustjõe kõrtsitalus, Oru pargis ja loomulikult noorpaari või nende vanemate koduõues.

Olen olnud pulmaisaks, kui istutati kodumaja juurde pulmapäeval külaliste abiga terve tammede allee. Olen andnud võimaluse seda vana tava järgida paljudele paaridele ja paljud on ka selle ellu viinud. Koos istutatakse, kastetakse, noorpaari suur soov on teha nii puu kui suhe suureks ja tugevaks. Õnne ja edu kasvatamisel ja hooldamisel!

Noored lubavad hoolitseda puu kasvamise eest samamoodi kui oma suhte eest, kasvatades seda armastuse ja hoolega, et kunagi koos puu all istuda ja lapselapsi põlvel kiigutada.

Puid on erinevaid, mida noored valivad pulmapäeval istutamiseks. Enamasti on istutatavaks puuks tamm, pihlakas või õunapuu.

Tamm – tormis tugev, sümboliseerib vastupidavust, kindlasti pakub see rõõmu oma suure tüve ja võraga tulevastele põlvedele. Noorpaarid istutavad tamme mõttega, et pereelu oleks sama kestev.

Pihlakas kaitseb, ravitseb ja tema vilju kasutatakse söögiks. Peletab eemale kurjuse ja hädad. Paljudel autojuhtidel on autos oksake õnnetuste vältimiseks. Paljud hoiavad pihlaka oksa ka oma kodus. Vana Eesti rahvatarkuse järgi pidi kõige mõjuvamad pihlaka oksad olema need, mis kasvavad läbi sipelgapesa.

Õunapuu on lihtsalt tähtis viljapuu sinu aias, millest ei saa keegi niisama mööduda. Vanad eestlased uskusid, et õunapuid istutades on peres palju õnne ja lapsi. Õunapuud nimetatkase ka saja vilja puuks. Õunapuu on erinevates maades viljakuse sümbol!

On olnud pulmi, kus on istutatud kastaneid. Puu ilusad küünla moodi õied on omaette vaatamisväärsus ja ilu. Kastanimune armastavad paljud ja eriti lapsed.

Legendid ja tänapäev:
Istutamise juures võib vastne abielunaine oma nime matta puu juurte alla, kuna siis pidi kasvama pruut puuga ühte. Naised käisid puude all rasketel hetkedel istumas ja pisaraid poetamas, oma puu all istumine ja aja veetmine rahustas neid. Mitmeid kordi on puu istutamise juures taldrik kildudeks löödud ja siis killud puu juurte alla maetud. Seda kõike selleks, et peres rohkem nõusid ei lõhutaks ja pahandusi ei tekiks.

On olnud ka juhus, kui ühes pulmas soovis pruut istutada oma aeda lilli ehk aed iiriseid. Pulmalised said ülesandeks istuda pruudi näpunäiteid järgides ca 50 taime. Aed iiris ehk võhumõõk on püsilill, mis on aretatud Prantsusmaal ja kasvab ilma palju hoolt kandmata.

Õnne, armastust ja edu puude istutamisel ja kasvatamisel.
Teie pulmaisa Marko Pille

Anne & Stiil Pulmaeri

Ilmunud on selle aasta Anne & Stiil pulmaeri väljaanne.

Kes pole lugenud, minge ostke endale. Väärt lugemist, pulmadest, planeerimisest jne.